Möödunud nädalavahetusel tuli suund võtta Hiiumaale, kus pühapäeval oli toimumas järjekordne Marimetsa Kapp sarja etapp. Lisaks sellele sai laupäeval jalga proovida Lõimastu sprindivõistlusel.
Lõimastu sprint – algatuseks tegin kaks ringi rajaga tutvust, see oli praktiliselt sama, mis eelmisel aastal. Ajasõidus sain tulemuseks koha 17 / 35, sellega sain viimasena poolfinaali.
Foto: Katrin Pärnpuu
Tagantjärgi mõeldes vist ülemäära ei pingutanud ka, see muidugi ei tähenda, et soovi korral oluliselt kiiremini suutnuks sõita. Aeg-ajalt on raskusi motivatsiooni leidmisega – on seal mingit vahet, kas olen kohal 10, 15 või 20?
Foto: Liina Kasela
Poolfinaalis startisin siis viimaselt stardikohalt. Minu ees startinud sõitjast möödusin esimesel paarikümnel meetril. Kolm esimest läksid pikal tõusul omateed. Raja teises pooles õnnestus minu eessõitja liivases kurvis kukkumise tõttu veel kohta parandada. Neljandat postisiooni hoidsin ka lõpuni. Märkuseks veel niipalju, et poolfinaalis sõitsin veidi kiiremini kui ajasõidus – 03:54 vs 04:03.
Hiiumaa rattakross – ilm oli ilus, tuju hea, lootsin teha korraliku sõidu. Stardikoridoris ringi vaadates võis täheldada küllaltki arvukat teada-tuntud tugevate sõitjate kohalolekut. Start tuli keskpärane välja, jukerdasin oma maantekinga ja MTB klotsi kooslusega veidi pikemalt kui tavaliselt. Rada keeras juba esimesel kilomeetril metsa ära ja selleks ajaks olin kaassõitjate järgi otsustades n.ö. oma tavapärasel kohal. Sõitsin mõnda aega 4-liikmelises grupis. Vahepeal läksin eest, ikaldusin, tuldi järgi. Tagant hakkas lähenema järgmine grupp. Tõtt-öelda väga täpselt ei olegi kõik meeles. Igaljuhul mingi hetk olime kolmekesi, keegi kukkus sabast ära varsti. Seejärel kahekesi mõned kilomeetrid kuni sain üksi minema. Nii see sõit läks, siit edasi sõitsin täiesti üksi.
Foto: Katrin Pärnpuu
Lõbusamaks läks uuesti ca 6km enne lõppu, kui lühikese distantsi sõitjaid hakkas riburadapidi ette jääma. Viimastel kilomeetritel oli üks väga raputav põlluäär sõita. Sellised asjad mulle absoluutselt ei istu ja ka seekord tundsin, et tegelikult olen üsna süsi juba. Püüdsin mõistliku tempoga lõpuni jõuda.
Üllatuslikult märkasin mõnedsajad meetrid enne lõpujoont enda ees ühte konkurenti. Ei olnud eriti usku, et võiksin talle veel järele jõuda, ent vist siiski mõnevõrra kiirust lisasin. Ca 100m enne joont oli veel 90-kraadine kurv ja peale seda olin eessõitjal juba praktiliselt kõrval. Finišijoone ees olime täiesti kõrvuti ja puhtalt ratta ettelükkamisega teenisin omale ühe lisapunkti.
Foto: Katrin Pärnpuu
Kokkuvõttes sain 28 -nda koha. Arvan, et tegin enda võimetele vastava sõidu. Viimased sõidud tunduvad väga sarnased oma kulgemise poolest – distantsi esimese poole olen mingis grupis, umbes poole maa pealt pääsen üksi eest ja edasi on eraldistart kuni finišini. Võibolla peaksin stardist minnes rohkem pingutama, et kohe võimsamasse gruppi pääseda. Võimalik, et kokkuvõtes oleks niimoodi isegi kergem ja tulemus kindlasti parem. Meenub eelmise aasta Matsalu rattakross, kus esimesel viiel kilomeetril end üsna sodiks sõitsin ja pärast seda küünte ja hammastega eesõitjaist kinni hoides(tõsi küll, mõned korrad juhtusin siiski ka vedama) lõpuni vastu pidasin, tasuks hooaja parim koht.
Tulemused:
harrastussport 